Piparkoogimõjutustega advendikontsert

Kirjutas: Livia

28-ndal novembril kogunesid lapsed, nende vanemad ja sõbrad-tuttavad Mustamäe Laste Loomingu Majja hubasesse saali. Koosviibijatest õhkus õrna pühademeeleolu ja Hellase esituses avas laul “Advendiküünal” piduliku ettevõtmise.
Oma mõtteid seoses toimuvaga avaldasid Endla Reinkort, Lidia Griškovaja ning esimesele küünlale lähenesid püüdlik tüdruk ja teda saatev punase mütsiga poiss. Küünal oli tõrges, kuid sai kindlameelselt süüdatud. Kes arvab, et tegu oli selle aasta esimesele advendile kohase käitumisega, võib endale preemiaks võimalusel piparkooki lubada. Ühest esialgu piisab, sest kontsert jätkus imelise solistiga: heliseva häälega Anni Korts-Laur esitas ajatut “Ave Mariat” ning Hellase kooril oli au teda saata. Kogu etteastet toetas härra Dirigent Aleksander Kaidja isiklikult, kelle tugi õpetaja ning klaverisaatjana andis selliseid tulemusi, et publik lubas meil veel kolmandagi laulu esitada.
Pühademeeleoluga kaasneb päkapikutemaatika ja sellest innustatuna esitasid ka lapsed oma tantsukava.
Traditsiooniliselt toimus jõulukontsert keskkonnas, mida ümbritsesid piparkoogilõhnalised koridorid. Ka vähemteravad ninad vihjasid nende kandjatele, et lõhna järgi liikudes võib hõlpsasti hõrgutisteni jõuda. Avatud olid töötoad ja näitus. Küpsetati ja kaunistati piparkooke. Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Tallinna Haridusamet mängisid toimuvas oma toetavat rolli. Enne kontserdi teise osa ettekandmist leidus piisavalt huvilisi, kes oma silma ja käega kõike pakutavat järgi proovida said. Aimata võib, et küpsetiste söömisel polnud vaja ennast tagasi hoida :)
Ka kontserdi teises osas sai publik meid sellega rõõmustada, et pärast etteasteid plaksutati ja kuulamise ajal olid pilgud suunatud esinejatele. Meil on sümpaatsed solistid. Cathy Kild sai ilu ja andekusega publikut lummata. Mariann Leokin-Tunnel andis koos kooriga “Amazing Grace” lauldes võimaluse publikul saali edasi jääda. Mitmekesisust süvendasid Mudilaste orkester ja lauluring "Lauluaed". Seega oli esinejaid ja laval toimuvast huvitatuid igas vanusegrupis. Hellasega ja ilma. See vist oligi põhjus, miks suur suss aknalaual tühjaks ei jäänud. Sisu laialijagamisel oli inimestes näha samasugust entusiasmi kui saali sisenemisel enne advendikontserti.
Publiku rõõm on ka meie rõõm :)
Olenemata aastaajast hindame auväärset kuulajaskonda ja anname meeleldi kontserte ka edaspidi. Piparkookidega või ilma :)
Ilusat ja rahulikku pühademeeleolu kõigi südamesse ja tegudesse!

Loominguliselt traditsiooniline kultuuridevaheline õppereis Helsingisse

Kirjutas: Marko

Ühel vihmasel varahommikul kogunes seltskond sunniviisiliselt voodist välja roninud kamraade Tallinna reisisadamasse. Kiire loendus andis 9 pead: härra Kaidja isiklikult koos Olga, Marioni, Livia, Riina, Riina ema, Oti, Andri ja siinkirjutajaga. Piletid käes, liikusime laeva pardale. Võtsime kohad sisse kohvikus vaatega merele. Solfi ülesandeks olid intervallid.
Torm kõigutas laeva üpris korralikult ja sundis kosutuseks pudeli ringi käima. Veepudeli. Mässumeelsemad tagusid turakat, kui kukupaid partiisid kordasid. Nii jõudsimegi elusalt kohale ja väljusime laevast.

SA PÜHA PÜSS...!
Kuhu me olime sattunud? Mitte lihtsalt maale vaid lapimaale! Hanged kõrgusid igal pool kus silm seletas ja temperatuur oli oma kümme kraadi Tallinnast madalam. Kui autod poleks põtru linnast välja ajanud, oleksime näinud tõelist tundraelu. Igatahes, põliste lõunamaalastena, hakkas meil külm. Kuna keset ristmikku lõkke tegemine polnud variant, hakkasime alternatiive otsima. Järsku võtsid meie mõtted konkreetsema, H&M kuju. Siinkohal meie seltskond jagunes ja seiklushimulisemad shoppajad sammusid instinktiivselt, nagu zombid vere peale, kaugusest kumava valguse suunas. Jõudes H&M-i, tegin vapustava avastuse - mannekeenid aknal olid küll valged, kuid poes olid kõik mustad! Ilmselt on soomes vähemuste õiguseid reguleerivate seadustega liiale mindud. Lõhnas küll lõksu järele, aga me ei lasknud end sellest heidutada ja saime eluga tulema.
Järgmisena tekkis kihu magusa järele. Õnneks teadis Olga üht kommipoodi, aga... aga see asus tunnelis! Maa alla minek on alati riskantne, eriti nüüd, kus asusime võõral territooriumil. Meile andis jõudu teadmine, et Olga on sealt tervelt tagasi tulnud, ja usaldasime ta instinkte. Surusime põidlad pihku ja astusime trepist alla, vastu oma saatusele...
Järsku avanes meile tohutu vaatepilt - värvilised tulukesed igal pool, erinevad vilkuvad reklaamid ja poekesed. Kohalikud erilist agressiooni üles ei näidanud, kuid otsustasime siiski õnnega mitte riskida ja kiirelt kommipood üles otsida. Tänu kohaliku kuumale vihjele see õnnestus ja saime oma kommivajadused rahuldatud. Oskuslikult massi sulandudes leidsime tee kohtumispaika.

Golden Rax-is saime igaüks taldrikud ja asusime head ja paremat sisse kühveldama. Tunnid kulusid, kuid toiduvirnad ei tahtnudki väheneda. Jäime seekord kokkadele alla. Paralleelselt arutasime peensusteni ERSO skandaali tagamaid ja nagu tavaliselt, jõudsime järeldusele, et kõiges on süüdi Savipäts.
Vahepeal laulsime partiisid ja siinkohal teeksin ettepaneku nootidele lisaks hingamispausidele ka krooksumispausid juurde märkida. Ahelkrooksumine ei tee lugu just palju ilusamaks...
Igatahes kui ma oma esimese looga lõpule jõudsin, krabati kiirelt noot käest ja soovitati uuele pizzaringile minna. Õnneks oli ümberkaudsete laudade rahvastikutihedus üpris hõredaks jäänud ja sai vabalt liikuda. Pärast 7 tundi õgimist ja strateegiliste kohtade vahel sebimist, tankisime viimased kakaod sisse ja asusime tagasiteele.

Väsinult komberdasime laeva karaokesaali. Viimased undasid oma solfiharjutused ette ja nagu taeva ime, pandi muusika mängima. It's karaoke time. Meie neiud tegid soome porodele kuivalt ära. Respect! Selle rõõmsa noodiga jõudsimegi tagasi tsivilisatsiooni. Pole paremat kohta kui kodu! :)

Uued liikmed meie seas :)

Kirjutas: Livia

Ühel erilistest sügispäevadest võeti taas oma ridadesse uusi lauljaid.
Särasilmsed ja sõbralikud Hellase liikmed veendusid 7-ndal oktoobril uusi
lauljaid kuulates, et igaüks neist soovib ennast muusika vallas arendada. Lisaks nautida oma silmapaistvaid isikuomadusi teiste sama sõbralike, rõõmsameelsete
ning abivalmis tegelaste seltsis.
Mis ühendab kogenud hellaslasi ja äsjaliitunuid?
Loomulikult küüslauk! ;)
Uued liikmed andsid koori ees lubaduse säilitada ja arendada oma andeid,
sotsiaalset avatust ja arukust ning neid omadusi kõigiga jagada.
Preemiaks kõigile sobivate avalduste eest riputas Olga igale noorhellaslasele
kaela küüslauguripatsi.
Ja kellel oli maailmas sel hetkel nina kõige rohkem
krimpsus? Arvata võib, et vampiiridel. Mis võikski olla neile vähematraktiivne
kui rahulolevad, tervisest pakatavad tugeva huumorilihasega hellase liikmed.

Kui keegi oskaks rõõmsa emotsiooni abil elektrit toota, võiks saadud energiast
Tallinna trammiliiklust käigus hoida. Meie kasutasime oma võimeid tutvumisõhtu
jätkupeol bowlingumängus. Kõik mängisid kõigi eest,
pallid olid ümmargused ja
mõni sai rohkem punkte kui teised. Eemalt vaatlejad võisid täheldada, en neil
(meil) olid suunurgad regulaarselt ülespoole. Rahulolu on sellise seisundi nimi.
Kattuvate huvidega inimesed koos ühist mängu mängimas.
Paikapandud reeglitega väljakutseid vastu võtmas
ja ülesandeid lahendamas. Lahenduste vilju nautimas.
Õigus, jutt jooksis sujuvalt bowlingust Hellase retsepti kirjeldama. Hää
äraproovitud vana ning mõjutused uuest:
kuhjaga armastust ja kirge, kamaluga huvi tegevuse vastu;
anumatäis regulaarset õppeprotsessi;
näpuotsatäis soola ja pipart, et magus maitse esile tuleks.
Menüü leiad kodulehelt :)

www.hellas.ee

Värviküllane sügis

Kirjutas: Olga

Hei, hei, kallid blogipostituste lugejad!:)

Aeg liigub halastamatu kiirusega ning suure üllatusena on juba novembrikuu akna taga ennast platsi seadnud. See tähendab aga seda, et jõulukuugi pole enam mägede taga. Lühikese ajaga on jõudnud Segakoor Hellas teha juba enda esimesed esinemised ning vastu võtnud uusi lauljaid. Meie sekka on sattunud näiteks üks noormees João ehk Jaan, kelle kodumaaks on Portugal ning Antanas ehk eestipäraselt Ants, kes on pärit Leedust:)
Samuti on meie seas üks tütarlaps, kes on elanud aasta aega Jaapanis ning üks tubli neiu, kes on töötanud pool aastat Brasiilias ja õppinud Lätis. Seega on meie niigi kirju seltskond veelgi kirjumaks muutunud – just nii nagu sügisesed lehed puul.
Nii novembri- kui detsembrikuu tõotab tulla väga esinemisrikas, seetõttu on mõistlik jälgida pidevalt uudiseid kodulehel.
Esimene sündmus, kuhu olete oodatud kogu perega, leiab aset 28.11 Mustamäe Laste Loomingu Majas kell 14.00, kus tähistame kõik koos esimest adventi.

Soovin seniks kõigile ilusat novembrikuu jätku ning kohtumiseni juba õigepea!

Segakoor Hellas alustas taas oma kiiret ja meeleolukat hooaega!

Kirjutas: Kadri

Võiks öelda, et iga sügis on meie jaoks täis ootusi, suve jooksul tekkinud igatsusi laulmise ja oma kaaslaste vastu ja taas kiiret aega, mis vaid annab märku sellest, et elu käib ja täie hooga:) Laulgem kuniks elu! Laulmine on Eestile nagu oma trademark ja seda selle kõige paremas mõttes. Kes on kord Laulupeol käinud, tahab sinna veel minna. Sellest annab tunnistust 2009. a Laulupeo teise päeva rahvarekord -kokku üle 100 000 laulja ja pealtvaataja!
Laulupidu on aga ainult üks meie plaanis olevatest selle aasta sünmustest. Saladuskatte all võib öelda, et Olga ja Kadri kirjutavad ka vargsi muusikali, mis tahab vägisi lavalaudu vallutada. Ahjaa, kellel on palju raha või tunneb, et ta tahab kunsti toetada, me aitame leida sellele kõige meeldivama ja loomingulisema lahenduse;)
Mis on mulle alati meie koori puhul meeldinud on see, et siin toetatakse palju omaloomingut ja meil on paar korda aastas omaloomingu õhtud, kus igaüks saab esitleda midagi päris enda tehtut. Alati ei piisa loomingu sünniks inspiratsioonist, vaid see vajab ka väikest tõuget (või suisa pisikest sunnikest) - seda, et keegi ütleb, et ära ainult mõtle, vaid tee seda!
Sellel aastal jätkub solfedžo ja oktoobrist ka kõnetehnika-ja näitlejameisterlikkuse kursus, mille üle on mul siiralt hea meel, sest sellega saame me erineda kõikidest teistest - ainult kooridest. Meil on võimalus tegeleda muusikaga laiemalt:)
Igatahes jõudu ja püsivust meile selleks aastaks ja laulame koos päikese paistama ja tähed särama!

Neeme küla 450 aastapäev

Kirjutas: Olga

Ühel kaunil reedesel õhtupoolikul pani 4 vaprat hellaslast enda asjad kokku ning sõitis Tallinnast ära imeilusasse paika nimega Neeme. Kadri autosse paigutati hr. dirigent, Olja, Olga ja lihtsalt turistina kaasasõitev Rainer:) Mart, kes nagu ikka tahab igale poole esimesena jõuda, sõitis iseseisvalt juba varem marsruuttaksoga kohale.

Tee peale jäävas Maksimarketis õhtuks ja järgneva päeva hommikuks söögipoolis ostetud, läks sõit täie hooga lahti. Kell näitas seitse läbi, kui seltskond lõpuks Neeme rahvamajja jõudis. Meid võttis vastu Päikese paitustest kuldpruun Marika ning koos ansambel „Briis“ koosseisuga sai paar uut laulu õpitud ja mõningaid varemlauldud laule meeldetuletatud.

Edasi viis meie tee Anni ja Marta juurde, mis oli ühtlasi ka meile ööbimiskohaks. Need, kes on Anni ja Marta juures käinud, teavad, kui võrratu see koht on!

Õhtul pidasime vabas õhus piknikut, mängisime tennist ning käisime südaöösel
kohalikus rannas ennast vette kastmas. Sääski oli nagu ikka - MEELETULT palju!
Laupäeva hommik algas uniselt, kuid veidi närviliselt tütarlaste jaoks, kuna eelmise päeva õhtul saime teada, et peame ansambel „Briis“ naistega Neeme pidustustel esinema. Kuna Olga ei olnud arvestanud esinemisega – tuli ta ju vaid head seltskonda ja loodust nautima – polnud tal ühtegi pidulikumat riietust kaasas. Õnneks tõttas appi Olja, kes laenas ühe enda kaasasolevatest kleitidest:) Nagu öeldakse – lõpp hea, kõik hea.

Laupäeval liitusid meiega veel Marko ja Joel, kellega sai samuti koos tennist ja võrku mängitud ning rannas käidud.

Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et leidis aset taaskord meeldiv nädalavahetus meeldivate
inimestega:)

PS! Veelkord suured tänud Annile ja Martale! Marika - Sina oled aga meie kõigi südametes alatiseks väga erilisel kohal!

Suvepäevad 2010

Kirjutas: Olga

Selle aasta suvepäevad toimusid Pätsuloigu puhketalus. Täiesti juhuslikult…ei, pigem saatuslikul kombel õnnestus meil valida laululaagri jaoks kõige kuumem ja ilusam nädalavahetus:) Reede õhtu pani proovile hellaslaste vastupidavuse, kuna tuli ööbida telkides ning elu eest sääskedega võidelda. Aasta 2010 jääb vist nii mõnelegi meelde kui sääseaasta ja muidugi maailma ilusaima suvena. Vaatamata mõningatele raskustele, saime laulda, näidelda, sporti teha, grillida, naerda ja juttu rääkida.

Laupäeva hommikul kolisime juba mõnele eelmisest korrast tuttavaks saanud majakesse ning dirigendi saabudes panime lauluhääled kohe helisema, kuna tuli teha väike esinemine kohalikule publikule.

Nagu meil on traditsiooniks kujunenud, said kõik neiud-noormehed gruppidesse jaotatud ja ülesanded kätte antud. Taaskord pandi proovile meie oma lauljate heliloomingu -ja interpretatsioonioskused. Õhtul sai maha peetud üks korralik laulupidu nagu muiste ja loomulikult said soovijad nautida ka saunamõnusid. Veel varajaste hommikutundideni oli kuulda, et nii mõnigi polnud veel peaga patja puudutada jõudnud. See on see kui terve suve pole laulda saanud ja magamine on nõrkadele.

Pühapäeva hommik algas päris uniselt, kuid vaatamata sellele, äratasime enda häälekesed kõnetehnika ja hääleseade abil üles. Pärast väikest suplust helesinises laguunis (tegemist oli tegelikult siis Rummu karjääriga) naasesime tagasi puhketallu ja oli aeg näidata ette oma vahepealne töö ja ettevalmistused – etteasted, mis olid nagu alati - huvitavad ja üllatusrohked.

Sellega olid kahjuks suvepäevad lõppenud ning jääb üle vaid oodata järgmisi ühiseid vahvaid ettevõtmisi:)

Meie London ehk kuidas Olga ja Rainer välismaal käisid:)

Kirjutas: Olga

Alustaks kõige huvitavamast (vähemalt seda küsitakse alati esimesena) – palju reis maksis? Ostsime piletid juba veebruaris Tourest’i messilt ning edasi-tagasi piletid saime kõigest 1888 kr eest. Praegu ostes oleks üks ots Londonisse nii palju maksnud.
Juunikuu lõpu saabudes pakkisime oma asjad ning põrutasimegi lennukiga üle Euroopa Inglismaale. Hotelli broneerisime Interneti kaudu ja ütleks nii, et meil tõsiselt vedas hinna ja kvaliteediga, arvestades sellega, et valisime suht huupi ja eelkõige hinna alusel. Kahekohaline tuba maksis 40£ öö (st 20£ inimene ~ 400 kr). Hinnas oli ka hommikusöök, mis oli samuti üleootuste maitsev ja kõhtu täitev.

Esimese asjana hankisime kaardi ja järgmistel päevadel kasutasime liiklemiseks metrood, kuna sellega sai väga kähku igale poole kohale. Metroo päevane pilet oli ~100 kr. Londonis olime kokku 5 päeva ning suureks üllatuseks suutsime kõik vaatamisväärsused omal käel läbi käia ühe päevaga, kuid eks see meeletu kõndimine jättis enda jälje järgnevateks päevadeks. Sai nähtud vahtkonna vahetust, ratsapolitseid, Big Ben’i, Thames’i, Buckingham’i paleed jne, jne, jne. Nägime ka päikese- ja vee-energialt töötavat lifti.

Üheks tippsündmuseks meie reisi jooksul oli kindlasti muusikali „Mamma Mia“ külastamine. See elamus oli nii võimas, et nüüdsest valin veelgi hoolsamalt, mida Eestis vaatama minna. Pilet maksis ~ 400 kr ning vaatamata sellele, et istusime rõdul eelviimases reas, oli vaade suuuuurepärane! Trepid liikusid, lavapõrand vilkus, lae alt sadas helbekesi – vot see oli alles kontserdielamus! Kusjuures rahvas elas kaasa, laulis, plaksutas, naeris, vilistas. Nalja tegi see, et noored tegid endast teatris pilti a la „vaadake, ma käisin teatris, shallallaaa“.

Pean mainima, et Londonis ehitatakse teater vastavalt muusikalile ümber ning seda muusikali mängitakse seal aasta aega ~ 5 päeva nädalas. Teatreid on loomulikult rohkem kui üks;)

Imestama pani asjaolu, et inglasi on väga vähe ning igalpool oli näha segaperesid. Seal olles mõistsin, kui hea on see, et meil ei ole nii palju sisserännanuid.
Mõningaid soovitusi ja tähelepanekuid: söök on suhteliselt kallis ning eriti kallid on puuviljad ja jäätis. Meie rahas maksab väike jäätis ~ 60 kr!

Kui on soov endale riideid hankida, siis kõige sobivam koht selleks on Oxford Street. Seal on hulganisti poode ning kindlasti tasub Hyde Parki poole jäävas otsas külastada ka kaubanduskeskust Primark – nii odavaid asju ei leia te mitte kuskilt mujalt Londonist!

Enda jaoks otsustasin, et järgmine kord, kui ma Londonisse satun, lähen kindlasti veel mõnda muusikali vaatama ning kindlasti sõidan juba edasi ka Iirimaale. Jääb üle vaid oodata, millal see õnnis hetk saabub:)

Omaloominguliste laulude õhtu (27.05.10)

Kirjutas: Aili

Neljapäevane päev oli omaloominguliste laulude õhtuks ideaalne. Väljas oli soe ilm, päike püsis taevas veel tunde ja tuju tõusis iga hetkega. See soe ilm ei olnud aga just kuigi hell minu trühvlikommide vastu, mis ma paar tundi varem valmis olin meisterdanud, et teistele õhtul pakkuda.
Õhtu kujunes vägagi meeleolukaks. Suurepäraste lauludega esinesid meile Anton, Holger, Olga, Maria, Mariann, Mart, Georgi, Cathy. Koos Kadriga sai viisijupi üles võetud ka kogu ülejäänud koor.
Söögilaud, mis end justkui ise imekobel katnud oli, kubises isetehtud ja poest ostetud hõrgutistest. Seega ei läinud kaua aega, kui suured kandikud mööda pingiridasid ringi käima hakkasid. Samal ajal vaatasime telekast Hellase koori varajasemaid tegemisi (laululaagreid, esinemisi) ja nägemata ei jäänud ka meie viimane esinemine Oleviste kirikus.
Õhtu naelaks küllap kujuneski video sellest, kuidas sai vaadata ühe kase püstiseisukatseid erineva nurga alt kauni "Ave Maria" meloodia taustal.
Järgnevat situatsiooni kommenteeris lähemalt üks koori staažikas liige Einar: "Jep. Kask! Kui jõudis aeg, et esinema minna, siis siirdusime ilusasti rahva ette. Samal ajal kui rivi korda seadsime, tekitas väike kask meile tüli. Esimese salmi ajal hoidis Tanja pingsalt kaske, nii et kask ikka värises. Teise salmi ajal hoidsin aga mina, siis seisis puu nagu puu seisma pidi."
Minu jaoks isiklikult oli see õhtu veidi kurvavõitu. Taaskord oli lõppemas üks fantastiline lauluhooaeg suurepärases seltskonnas. Istudes kõigi sõprade keskel tundsin ma üle pika aja, et ma olen leidnud endale koha. Ma olen leidnud endale sõbrad. Ma olen seal, kus mind võetakse täpselt sellisena nagu ma olen. Ja see saigi mulle sellel hetkel selgeks - õnneks ei ole vaja palju, lihtsalt palju värvikaid inimesi nautimas koos ühe ilusat õhtut, tehes midagi, mida nad armastavad.

Laulda.

Talivine tee ehk kuidas Olja ja Kadri Viljandis käisid

Kirjutas: Olja

Elasid kunagi ilusas linnas kaks väga ilusat neiut. Kord mõtlesid neiud, et võiks midagi huvitavat teha. Ja tuligi see vapustav võimalus – nimelt, sõit Viljandisse. Ja oli otsustatud! Istusid kaunitarid autosse ning hakkasid liikuma. Ah jah, üks asi jäi mainimata – oli talv ning kõik oli lumivalge nagu Arktikas. Autosõit oli nagu muinasjutus – must tee ja valged põllud, valged puud ning särav päike. Kahjuks ei teadnud tüdrukud teed ja seega viisid mõtted valesse suunda. Siis tundus hea hetk selleks, et hoog maha võtta ning peatuda ja kaarti vaadata. Ja kuna kõik oli nii ilus ja nad olid väsinud ei saanud nad kohe aru, et see ilus lai valge tee oli lai sellepärast, et lumi oli külgedele tõmmatud. JA JUHTUSKI - auto hakkas kraavi vajuma! „Appi! SOS,“ karjus blond. „Pole siin midagi! Ära pabista,“ vastas rahulikult brünett ja vajutas gaasi põhja nii, et auto karjus nagu isane kass märtsi kuus. Möödus 10 minutit edasi-tagasi kiikumist, lootust jäi vähemaks iga liikumisega, siis aga juhtus ime ning auto leidis taas kandva pinnase. Brünett viskas võitjaliku pilgu ja naeratas südamest. Blond mõtles hetkeks, et jah, imed küll juhtuvad, iga päev. Siis hingas ta sisse ja ütles mõtlevalt: „Kui ilus valge talvine päev. Elu on lill!“

Kuues Haabersti tervisepäev

Kirjutas: Grete

Laupäeval osalesime kooriga järjekorras kuuendal Haabersti tervisepäeval, mis leidis aset Haabersti Vaba Aja Keskuses. Samal ajal kui teie alles magasite, laulsime meie juba hääli lahti! Alustasime kahe a capella looga "Nagu linnutiivul" ja Valgre kevadelauluga, mis tõid meile küll sära silmadesse. Edasi jätkus meie esinemine juba ujulas, kus laulsime oma rõõmsaid liikumisega laule. Liikumisega esitus on ikka kümme korda parem kui ilma. Esiteks on seda lõbus ise kaasa teha ja loomulikult mõjub selline elav esinemine, mida esitajad ise naudivad, publikule ka hoopis usutavamana. Kadri viis koos abilistega läbi ka vigurujumise võistlust ning mõned meist said ka ise ujularõõme nautida - Joel võitis vigurujumises kolmanda koha ja sai palju Oriflame'i nänni. Vesi oli nii kutsuv, et kohe väga kahju oli, et mul endal ujumisriideid kaasas ei olnud. Tervisepäeval olid oma lettidega väljas ka erinevad ettevõtted ja nii saime süüa ohtralt Saaremaa Piimatööstuse juustu ja osaleda Oriflame'i kosmeetika, sammulugejate, vererõhumõõtjate, spapakettide ja muude tervislike asjade loosimistes. Ja kujutage ette - Karin võitiski spa-paketi ja Merily pääsme soolakambrisse! Palju õnne!

internetiajastu internatsionaalne koor

Siin üks geniaalne lahendus, kuidas kooriga esineda ilma kodust lahkumata.

Võib olla tulevikus (kui meil on lendavad autod ja fooliumkostüümid), hakkame ka meie oma kooriproove näiteks skaipima:)

Lähemalt Eric Whitacre virtuaalkoorist siin.

Tegusad ajad

Ehkki me pole blogisse aktiivselt sissekandeid teinud, ei tähenda see, et me laulmise ja esinemise lõpetanud oleks. Vastupidi! Pigem oleme laulmise, solfedžo ja kõnetehnikaga nii hoos olnud, et pole raatsinud kirjutama tulla:)

Kevadhooaeg on alanud tegusate kooriproovidega ning sinna vahele on mahtunud ka meie aktiivne talvelaager Pätsuloigul veebruari alguses ning mõned esinemised. Ja ees ootab meid veel mitmeid põnevaid üritusi nii koolituste kui esinemiste näol. Nendest aga lähemalt juba siis, kui vastavad elamused käes!