Monday, August 2, 2010

Neeme küla 450 aastapäev

Kirjutas: Olga

Ühel kaunil reedesel õhtupoolikul pani 4 vaprat hellaslast enda asjad kokku ning sõitis Tallinnast ära imeilusasse paika nimega Neeme. Kadri autosse paigutati hr. dirigent, Olja, Olga ja lihtsalt turistina kaasasõitev Rainer:) Mart, kes nagu ikka tahab igale poole esimesena jõuda, sõitis iseseisvalt juba varem marsruuttaksoga kohale.

Tee peale jäävas Maksimarketis õhtuks ja järgneva päeva hommikuks söögipoolis ostetud, läks sõit täie hooga lahti. Kell näitas seitse läbi, kui seltskond lõpuks Neeme rahvamajja jõudis. Meid võttis vastu Päikese paitustest kuldpruun Marika ning koos ansambel „Briis“ koosseisuga sai paar uut laulu õpitud ja mõningaid varemlauldud laule meeldetuletatud.

Edasi viis meie tee Anni ja Marta juurde, mis oli ühtlasi ka meile ööbimiskohaks. Need, kes on Anni ja Marta juures käinud, teavad, kui võrratu see koht on!

Õhtul pidasime vabas õhus piknikut, mängisime tennist ning käisime südaöösel
kohalikus rannas ennast vette kastmas. Sääski oli nagu ikka - MEELETULT palju!
Laupäeva hommik algas uniselt, kuid veidi närviliselt tütarlaste jaoks, kuna eelmise päeva õhtul saime teada, et peame ansambel „Briis“ naistega Neeme pidustustel esinema. Kuna Olga ei olnud arvestanud esinemisega – tuli ta ju vaid head seltskonda ja loodust nautima – polnud tal ühtegi pidulikumat riietust kaasas. Õnneks tõttas appi Olja, kes laenas ühe enda kaasasolevatest kleitidest:) Nagu öeldakse – lõpp hea, kõik hea.

Laupäeval liitusid meiega veel Marko ja Joel, kellega sai samuti koos tennist ja võrku mängitud ning rannas käidud.

Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et leidis aset taaskord meeldiv nädalavahetus meeldivate
inimestega:)

PS! Veelkord suured tänud Annile ja Martale! Marika - Sina oled aga meie kõigi südametes alatiseks väga erilisel kohal!

Suvepäevad 2010

Kirjutas: Olga

Selle aasta suvepäevad toimusid Pätsuloigu puhketalus. Täiesti juhuslikult…ei, pigem saatuslikul kombel õnnestus meil valida laululaagri jaoks kõige kuumem ja ilusam nädalavahetus:) Reede õhtu pani proovile hellaslaste vastupidavuse, kuna tuli ööbida telkides ning elu eest sääskedega võidelda. Aasta 2010 jääb vist nii mõnelegi meelde kui sääseaasta ja muidugi maailma ilusaima suvena. Vaatamata mõningatele raskustele, saime laulda, näidelda, sporti teha, grillida, naerda ja juttu rääkida.

Laupäeva hommikul kolisime juba mõnele eelmisest korrast tuttavaks saanud majakesse ning dirigendi saabudes panime lauluhääled kohe helisema, kuna tuli teha väike esinemine kohalikule publikule.

Nagu meil on traditsiooniks kujunenud, said kõik neiud-noormehed gruppidesse jaotatud ja ülesanded kätte antud. Taaskord pandi proovile meie oma lauljate heliloomingu -ja interpretatsioonioskused. Õhtul sai maha peetud üks korralik laulupidu nagu muiste ja loomulikult said soovijad nautida ka saunamõnusid. Veel varajaste hommikutundideni oli kuulda, et nii mõnigi polnud veel peaga patja puudutada jõudnud. See on see kui terve suve pole laulda saanud ja magamine on nõrkadele.

Pühapäeva hommik algas päris uniselt, kuid vaatamata sellele, äratasime enda häälekesed kõnetehnika ja hääleseade abil üles. Pärast väikest suplust helesinises laguunis (tegemist oli tegelikult siis Rummu karjääriga) naasesime tagasi puhketallu ja oli aeg näidata ette oma vahepealne töö ja ettevalmistused – etteasted, mis olid nagu alati - huvitavad ja üllatusrohked.

Sellega olid kahjuks suvepäevad lõppenud ning jääb üle vaid oodata järgmisi ühiseid vahvaid ettevõtmisi:)

Meie London ehk kuidas Olga ja Rainer välismaal käisid:)



Kirjutas: Olga

Alustaks kõige huvitavamast (vähemalt seda küsitakse alati esimesena) – palju reis maksis? Ostsime piletid juba veebruaris Tourest’i messilt ning edasi-tagasi piletid saime kõigest 1888 kr eest. Praegu ostes oleks üks ots Londonisse nii palju maksnud.
Juunikuu lõpu saabudes pakkisime oma asjad ning põrutasimegi lennukiga üle Euroopa Inglismaale. Hotelli broneerisime Interneti kaudu ja ütleks nii, et meil tõsiselt vedas hinna ja kvaliteediga, arvestades sellega, et valisime suht huupi ja eelkõige hinna alusel. Kahekohaline tuba maksis 40£ öö (st 20£ inimene ~ 400 kr). Hinnas oli ka hommikusöök, mis oli samuti üleootuste maitsev ja kõhtu täitev.

Esimese asjana hankisime kaardi ja järgmistel päevadel kasutasime liiklemiseks metrood, kuna sellega sai väga kähku igale poole kohale. Metroo päevane pilet oli ~100 kr. Londonis olime kokku 5 päeva ning suureks üllatuseks suutsime kõik vaatamisväärsused omal käel läbi käia ühe päevaga, kuid eks see meeletu kõndimine jättis enda jälje järgnevateks päevadeks. Sai nähtud vahtkonna vahetust, ratsapolitseid, Big Ben’i, Thames’i, Buckingham’i paleed jne, jne, jne. Nägime ka päikese- ja vee-energialt töötavat lifti.

Üheks tippsündmuseks meie reisi jooksul oli kindlasti muusikali „Mamma Mia“ külastamine. See elamus oli nii võimas, et nüüdsest valin veelgi hoolsamalt, mida Eestis vaatama minna. Pilet maksis ~ 400 kr ning vaatamata sellele, et istusime rõdul eelviimases reas, oli vaade suuuuurepärane! Trepid liikusid, lavapõrand vilkus, lae alt sadas helbekesi – vot see oli alles kontserdielamus! Kusjuures rahvas elas kaasa, laulis, plaksutas, naeris, vilistas. Nalja tegi see, et noored tegid endast teatris pilti a la „vaadake, ma käisin teatris, shallallaaa“.

Pean mainima, et Londonis ehitatakse teater vastavalt muusikalile ümber ning seda muusikali mängitakse seal aasta aega ~ 5 päeva nädalas. Teatreid on loomulikult rohkem kui üks;)

Imestama pani asjaolu, et inglasi on väga vähe ning igalpool oli näha segaperesid. Seal olles mõistsin, kui hea on see, et meil ei ole nii palju sisserännanuid.
Mõningaid soovitusi ja tähelepanekuid: söök on suhteliselt kallis ning eriti kallid on puuviljad ja jäätis. Meie rahas maksab väike jäätis ~ 60 kr!

Kui on soov endale riideid hankida, siis kõige sobivam koht selleks on Oxford Street. Seal on hulganisti poode ning kindlasti tasub Hyde Parki poole jäävas otsas külastada ka kaubanduskeskust Primark – nii odavaid asju ei leia te mitte kuskilt mujalt Londonist!

Enda jaoks otsustasin, et järgmine kord, kui ma Londonisse satun, lähen kindlasti veel mõnda muusikali vaatama ning kindlasti sõidan juba edasi ka Iirimaale. Jääb üle vaid oodata, millal see õnnis hetk saabub:)